Rehvi rõhk mõjutab kütusekulu

Pealtnäha moodustavad rehvid väikese osa kogu sõidukipargi kuludest. Siiski mõjutab   rehvidega seonduv oluliselt kütusekulu ning autopargi remondivajadust.
Hästi tuntud on tõde, et normist madalam rehvirõhk suurendab veeretakistust, halvendab auto juhitavust, suurendab kütusekulu sõltuvalt sõidukist 5-10% ja põhjustab rehvi kiiret kulumist.
Bridgestone viis läbi uuringu, mille raames kontrolliti 46 000 sõiduki rehve 11 Euroopa riigis. Uuringu tulemus näitas, et 63% kontrollitud sõidukitest sõitsid normist madalama rehvirõhuga.
Bridgestone´i arvutuste kohaselt raisatakse selle läbi aastas 3,1 miljardit liitrit kütust aastas ja paisatakse tarbetult keskkonda  7,4 miljonit tonni CO2 heidet.
On  täiesti normaalne, et rehvirõhk aja möödudes väheneb.  Rõhu kadu esineb ka täiesti tervel rehvil. Tühjenemist võib kiirendada sagedane pikkade vahemaade läbimine, halb teekate ja raske koorem. Seetõttu oleks vajalik rehvirõhku (see kehtib ka varuratta kohta) kontrollida keskmiselt üks kord kuus või enne pikemat sõitu, kui autol puudub rehvirõhu seiresüsteem. Õige tulemuse saavutamiseks tuleks rõhku  kontrollida siis, kui rehv on maha jahtunud - mõni tund pärast sõitmist või siis hommikul enne väljasõitu. Seda, kui suur peab olema rehvirõhk, saab lugeda  auto kasutusmanuaalist või kleebiselt, mis reeglina asub kas kindalaekas või juhi ukseposti küljes. Vahel ei teeks halba ka rehvi visuaalselt hinnata. Kui rehvil on ääred rohkem kulunud kui keskosa viitab see madalale rehvirõhule. Kui enimkulunud piirkond on rehvi keskosas, siis selle põhjustab ülerõhk. Rehv, mis on kulunud ühelt äärelt viitab asjaolule, et silla seaded vajaksid kontrollimist. Ebaühtlaselt kulunud rehv vajaks tõenäoliselt tasakaalustamist.

Rehvirõhu seiresüsteem (TPMS)

Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile peab olema alates 01. november 2014 uutel (M1) kategooria sõiduautodel  peal TPMS (Tire Pressure Monitoring System), mis annab juhile teada rehvirõhu kaost. 

On olemas kaks peamist süsteemi: Esimesel juhul loeb auto täpset informatsiooni ratta pöörlemise kohta ABS-i andurite kaudu ning kui seal tekib erinevus, edastab info juhile. Teine süsteem kasutab veljes asuvaid sensoreid ja edastab informatsiooni rehvirõhu ja rehvitemperatuuri kohta auto kontrollmoodulisse. Informatsioon kuvatakse olenevalt autost kas veateatena või täpse informatsioonina auto displeile. 

Peamine eesmärk rehvirõhu jälgimise süsteemi kasutusele võtmiseks oli liiklusturvalisus ja keskkonna saaste  vähendamine. Euroopa Liidu poolt tehtud uuringutes selgus, et umbes 500 inimest aastas hukkub ja 8000 saab vigastada liiklusõnnetuses, mis on tingitud auto rehvide valekasutusest ja defektidest. 

Soovi korral saab rehvirõhu jälgimissüsteemi oma autole paigaldada iga autoomanik. Nimelt müüakse nii sõiduautodele kui ka veokitele mõeldud üsnagi lihtsalt paigaldatavaid seireseadmeid, mis ühenduvad auto enese infotabloode ja multimeediasüsteemideg või saadavad andurid info hoopis nutitelefoni.